Sama ja erinevused rõnga põhiseadme ja metallplaadi vahel rakenduses

Ringvõrgu toiteallikas kasutatakse kahe toiteallika või lülitikapi osade ühendamiseks. Peamine ülesanne on kahe sektsiooni jagamine, et need oleksid ühe funktsiooniga ja väikese suurusega. Keskkapp on lõppkasutajate poolt kasutatav lülitikapi tüüp, millel on kõik funktsioonid ja suur maht. Keskkappe on mitut tüüpi, mida saab jagada sissetulevate ja väljaminevate lülitikappideks, mõõtekappidena, trafokappidena ja kasutatud trafokappidena. Keskkappide lülitid võivad olla varustatud automaatsete kaitseseadmetega. Õnnetuse korral saadab kaitseseade signaali, mis käivitab lüliti. Toiming rakendub ja katkestab toiteallika. Kappides kasutatakse enamasti VS1 vaakumkaitselülitit. Erineva kasutuse tõttu on nende kahe struktuur ja komponentide valik väga erinevad.

Toite- ja jaotusvõrgus tuleks eelistada kõrgepinge mõõtmist madalpinge mõõtmisele; madalpinge mõõtmist saab kaaluda ainult siis, kui kõrgepinge poolele mõõtmist ei ole võimalik paigaldada; sel ajal tuleks madalpinge mõõtekapp paigutada "eesmisele" küljele, st madalpinge sissetuleva liini esiküljele ja trafo tagaküljele, kuid mõõtekapp ei saa olla madalpinge sissetuleva liini kapi kaitse all, seega peaks see tavatingimustes olema trafo kõrgepinge lüliti kaitse all. Sellisel juhul saab kasutada nii rõngasvõrgu kappi kui ka keskkappi.

Praegu saab ringlülitite peaseadmesse paigaldada mitte ainult koormuslüliti-kaitsme kombinatsiooniga elektriseadmeid, vaid ka kaitselüliteid, näiteks kodumajapidamises kasutatavaid XGN, Schneideri SM6, Siemensi 8DJH, ABB SAFE jne, ning sekundaarkaitseks saab paigaldada mikroarvuti kaitseseadme. Ringlülitite peaseadmesse paigaldatud kaitselülitil on aga koormuspiirang ja iga tootja ringlülitite piirid on erinevad. Näiteks Schneider RM6 ringlüliti puhul on trafo kõrgepinge lüliti kaitse vähemalt 2000 kVA ning tuleb kasutada kaitselülitit + VIP300 mikroarvuti kaitset. Keskse kapi sissetulevate ja väljaminevate liinide koormus ei ole piiratud.

Muidugi on praeguse toiteallika tehnoloogia arenguga mõlemat tüüpi kapid oluliselt arenenud. Keskkapid muutuvad üha väiksemaks ja väiksemaks; rõngaspeaüksused muutuvad üha funktsionaalsemaks; kuid üldiselt kasutatakse keskkappe lõppkasutajana juhtseadmetes, kuid nende hind on suhteliselt kõrge; rõngasvõrgukapp oli algselt mõeldud toiteallika ja -juurutuse probleemi lahendamiseks ning selle funktsioon on suhteliselt lihtne, kuid selle struktuur on lihtne, maht väike ja hind suhteliselt madal. Hiljuti on funktsioone pidevalt laiendatud, eriti selle väiksuse tõttu on seda lihtne paigaldada "karbivahetusse", seega on see väga hästi arenenud; praegu ei kasutata rõngaspeaüksust mitte ainult kontaktlülitikapina, vaid seda saab kasutada ka silmuse sisse- ja väljalülituskapina, mõõtekapina, PT-kapina.
Seega, konkreetselt öeldes, kas neid kahte saab omavahel vahetada, kuna eri tootjate toodete funktsioonid ja jõudlus on erinevad, pole lihtne öelda. Kulude vähendamise osas on rõngasvõrgukapil teatud eelised. Rõngasvõrguüksuse tehnoloogia arenguga võib rõngasvõrguüksuse ja keskkapi rakendus paljudel juhtudel kattuda. Kuid kõrgepinge jaotusvõrgus, mille voolutugevus on üle 1250 A, ei saa rõngasvõrgukapp keskkappi asendada.